C-vitamiin on keskne vesilahustuv antioksüdant veres ja koerakkudes.
C-vitamiini on vaja:
naha, igemete, kapillaaride, hammaste, luude arenguks ja talituseks,
haavade normaalseks paranemiseks,
organismi vastupanuvõime tõstmiseks, kevadväsimuse ja stressi peletamiseks,
vähendamaks nitrosoamiinide teket,
organismi tulnud foolhappe muutmiseks folaatideks,
aju normaalseks funktsioneerimiseks,
steroidhormoonide sünteesi mõjutamiseks ja sapphappe tekkimiseks kolesteroolist ning vere kolesteroolitaseme tasakaalustamiseks,
mitteheemse (s.o taimsetest allikatest pärit) raua imendumise suurendamiseks.
C-vitamiin laguneb kergesti temperatuuri, hapniku ja valguse toimel.
Sellepärast on oluline teada:
ärge säilitage või leotage puu- ja köögivilju vees,
kasutage ära köögiviljade keeduvedelik,
hoidke värsked puuviljamahlad külmikus, lahtiselt mitte kauem kui 2–3 päeva.
Suitsetajatel on võrreldes teistega suurem C-vitamiini vajadus (30 mg/päevas rohkem). Samuti vajavad suuremaid koguseid rasedad ja imetavad emad (10mg/päevas rohkem). Vitamiini puuduse seisund võib ilmneda vähenenud oksüdeerumisvastaste võimekuse, kurnatuse ja ärrituvusena. Pikaajalise C-vitamiini puudusel võib tekkida skorbuut. Skorbuudinähud tekivad, kui vereplasma tase on alla 11 nmol/L või organismi koguvarud alla 300 mg. Skorbuut on äärmiselt haruldane seisund. Biosaadavus on annuste puhul 100 mg või vähem vähemalt 80%, annuste puhul 200–500 mg 60–70% ja üle 1000 mg annuste puhul alla 50%. Suured kogused võivad põhjustada kõhulahtisust ja muid seedeelundkonna häireid ning vastuvõtlikel indiviididel ka neerukivide kõrgenenud moodustumist.
Parimateks C-vitamiini allikateks on puu- ja köögiviljad, marjad, mahl – kibuvits, astelpaju, paprika, mustad sõstrad, murakad, maasikad, tsitruselised, punased sõstrad, kapsas, brokoli, porrulauk, kaalikas, tikrid, vaarikad, tomat, lillkapsas.
Soovitatud päevane tarbimiskogus 100 mg sisaldub keskmiselt:
12 g kibuvitsamarjadest,
60 g astelpajumarjadest, paprikast või petersellist,
80 g mustadest sõstardest,
200 g punastest sõstardest,
250 g kaalikast,
230 g valgest peakapsast, apelsinidest, mandariinidest või sidrunitest
330 g karusmarjadest.
B-rühma vitamiinid on elu ja tervise seisukohast äärmiselt olulised, ja seda peamiselt närvisüsteemi, aju ja kardiovaskulaarse süsteemi jaoks.
A vitamiin ehk retinool on rasvlahustuv vitamiin, antioksüdant, mis on vajalik hea nägemise ja tugevate luude, terve naha, immuunsüsteemi ja juuste jaoks.
